E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Digitaalne ajastu on muutnud meediamaastikku tundmatuseni. Kui varem tuginesid suured meediaväljaanded trükistele, televisioonile ja raadiole, siis tänapäeval peavad nad konkureerima sotsiaalmeedia, blogide ja veebiuudistega. Mõned traditsioonilised väljaanded on suutnud uue meedia võimalusi oskuslikult ära kasutada, samas kui teised on jäänud ajale jalgu.

Oskuslikult uue meediaga kohanenud: The Guardian

The Guardian on Suurbritannia üks tuntumaid ajalehti, mis on teinud digiajastul mitmeid nutikaid otsuseid, aidates neil mitte ainult ellu jääda, vaid ka laieneda.

Mida nad teevad hästi?

• Avatud ligipääs – erinevalt paljudest konkurentidest (nt The Times või The New York Times) ei ole The Guardian rakendanud ranget maksumüüri, vaid toetub vabatahtlikele annetustele. See on aidanud neil kasvatada suurt ja lojaalset lugejaskonda.
• Tugev digitaalne kohalolek – nende veebileht on üks enim külastatud uudisteportaalidest maailmas ning nad on aktiivsed kõikidel suurematel sotsiaalmeediaplatvormidel.
• Innovaatilised formaadid – nad on investeerinud kvaliteetsetesse taskuhäälingutesse, dokumentaalvideotesse ja interaktiivsesse ajakirjandusse.
• Rahvusvaheline haare – kuigi The Guardian on Briti väljaanne, on neil suured lugejaskonnad ka USAs ja Austraalias, mis on aidanud neil reklaamitulu ja annetusi suurendada.

Tänu nende avatud ligipääsuga ärimudelile ja nutikale digistrateegiale on The Guardian üks edukamaid traditsioonilisi väljaandeid internetis.

Mahajääja uues meedias: Reader’s Digest

Reader’s Digest oli kunagi üks populaarsemaid ajakirju maailmas, kuid nende kohanemine digitaalse meediaga on olnud aeglane ja ebaefektiivne.

Miks jääb Reader’s Digest digitaalses meedias nõrgemaks?

• Trükimeedia fookus – kuigi nad pakuvad ka veebiversiooni, on Reader’s Digest jäänud tugevalt sõltuvaks oma paberajakirjast, mis on tänapäeval järjest vähem populaarne.
• Vananev lugejaskond – nende sisu on suunatud pigem vanemale generatsioonile, kuid nad pole teinud piisavalt samme, et meelitada nooremat publikut sotsiaalmeedia või uute formaatidega.
• Nõrk sotsiaalmeedia strateegia – erinevalt The Guardianist või BBC-st ei ole Reader’s Digest suutnud luua tugevat kohalolekut Twitteris, Instagramis või TikTokis. Nende postitused ei levi ning ei paku interaktiivsust.
• Konkurents uute platvormidega – BuzzFeed, Medium ja muud kaasaegsed lugude jagamise platvormid on pakkunud lugejatele alternatiive, mis on kiiremad ja atraktiivsemad kui traditsioonilised ajakirjad.

Tulemuseks on see, et kuigi Reader’s Digest on endiselt olemas, on selle mõju ja nähtavus uues meedias märgatavalt väiksem kui konkurentidel.

Kokkuvõtteks

The Guardian näitab, kuidas traditsiooniline väljaanne saab uue meedia võimalusi oskuslikult ära kasutada, samas kui Reader’s Digest illustreerib, kuidas trükimeediale keskendumine ja nõrk digistrateegia võivad viia mõju vähenemiseni.