E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Mis toimib hästi? Avatud litsentsid ja koostöö

Tänapäeva intellektuaalomandisüsteemis on üheks kõige paremini toimivaks mudeliks avatud litsentsid, nagu Creative Commons ja avatud lähtekoodiga tarkvaralitsentsid (näiteks MIT, GPL). Need võimaldavad loojatel oma töid jagada, säilitades samal ajal kontrolli nende kasutamise üle. See mudel on osutunud edukaks teaduses, hariduses ja tarkvaraarenduses, kus teadmiste ja tehnoloogiate vaba liikumine kiirendab innovatsiooni ja loob väärtust kogu ühiskonnale.

Heaks näiteks on Linux, mis on kasvanud tänu avatud lähtekoodiga kogukonna panusele ning millele tuginevad paljud kaasaegsed tehnoloogiad. Samuti on Wikipedia üks suurimaid vaba teadmuse platvorme, mis põhineb avatud litsentsidel. Sellised mudelid näitavad, et innovatsiooni ja loovust saab edendada ka ilma range ja suletud intellektuaalomandi kaitseta.

Mis vajab muutmist? Patendisüsteemi probleemid

Kuigi patendisüsteem loodi algselt selleks, et kaitsta leiutajaid ja edendada innovatsiooni, on see tänapäeval muutunud kohmakaks ja sageli pigem arengut pärssivaks. Üheks suuremaks probleemiks on patenditrollid – ettevõtted, mis ei loo ise uusi tehnoloogiaid, vaid koguvad patente ja esitavad konkurentide vastu kohtuasju, et neilt raha välja pressida. See ei soodusta innovatsiooni, vaid loob õigussüsteemi ärakasutamisele rajatud äri.

Tarkvarapatendid on veel üks vaidlusalune teema. Sageli antakse neile liiga üldine sõnastus, mis lubab ettevõtetel patenteerida pigem ideid kui konkreetseid tehnilisi lahendusi. See piirab konkurentsi, sest uued ja väiksemad ettevõtted võivad sattuda õiguslike probleemide küüsi, isegi kui nad arendavad sõltumatult sarnaseid lahendusi.

Samuti on patenditaotlusprotsess aeglane ja kulukas, mis tähendab, et väiksematel ettevõtetel ja idufirmadel on raske oma leiutisi kaitsta. Suured rahvusvahelised korporatsioonid saavad endale lubada pikaajalisi juriidilisi vaidlusi, samas kui väiksemad uuendajad peavad tihti lihtsalt loobuma või müüma oma patendid suurfirmadele.

Kokkuvõteks

Intellektuaalomandisüsteem peab tasakaalustama loojate õigused ja ühiskonna vajadused. Avatud litsentsid on näidanud, et teadmiste ja tehnoloogiate jagamine võib tuua kasu paljudele, ilma et see kahjustaks loovust või uuendustegevust. Need mudelid võiksid laiemalt levida ka teistesse valdkondadesse, nagu haridus ja teadus.

Samal ajal vajab patendisüsteem reformi, et vältida innovatsiooni pärssimist ja monopolide tugevnemist. Tarkvarapatendid peaksid olema täpsemalt määratletud ning patenditrollide tegevus rangemalt piiratud.

Kui soovime tulevikus tehnoloogia ja teadmiste vaba arengut, peaksime otsima tasakaalu suletud ja avatud intellektuaalomandimudelite vahel – nii, et see toetaks nii loojaid kui ka laiemat ühiskonda.