E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Veebikasutatavus on üks olulisemaid tegureid, mis määrab, kas kasutaja saab veebilehel kiiresti ja mugavalt oma eesmärgi täidetud. Nagu Jakob Nielsen on välja toonud, koosneb hea kasutatavus sellistest omadustest nagu õpitavus, efektiivsus, veavabadus ja kasutaja rahulolu. Vaatleme kahte näidet – üks, kus need põhimõtted toimivad hästi, ja teine, kus need jäävad nõrgaks.

Hea näide: Wikipedia

Wikipedia on ülemaailmselt kasutatav vabatahtlikult hallatav entsüklopeedia, mille tugevus seisneb lihtsuses. Selle disain ei ole pealetükkiv – puuduvad hüpikaknad, reklaamid või üleliigsed animatsioonid. Kasutaja saab keskenduda ainult sisule. Artiklid on struktureeritud ühtemoodi, mistõttu on kerge navigeerida ka uues teemavaldkonnas. Otsing töötab kiiresti ning sisemised lingid toetavad loomulikku info avastamist. Kõik see muudab Wikipedia suurepäraseks näiteks kasutajasõbralikust veebist, kus kasutaja tunneb end turvaliselt ja orienteerub kiiresti.

Halb näide: Ryanair koduleht

Ryanair on tuntud odavlennufirma, mille veebileht on funktsionaalne, kuid sageli tülikas kasutada. Broneerimisprotsessis suunatakse kasutaja mitmele järjestikusele lehele, millest igaüks püüab lisamüüki teha – kindlustus, pagas, autorent. Välja ilmuvad hüpikaknad ja tähelepanu hajutavad pakkumised muudavad lihtsa piletiostu frustreerivaks. Lisaks võib vajalik info, näiteks lennu kuupäeva muutmise tingimused, olla keeruline leida. Selline ülesehitus väsitab kasutajat ja võib tekitada segadust või isegi tahtmatuid ostusid.

Kokkuvõteks

Hea kasutatavus ei nõua keerulist tehnoloogiat ega uhket disaini – tihti tähendab see hoopis lihtsust, järjepidevust ja läbipaistvust. Kui Wikipedia võimaldab kasutajal keskenduda teadmistele, siis Ryanairi veebileht võib kasutaja hoopis eemale peletada. IT-maailmas, kus konkurents on tihe, võib hea kasutatavus olla see, mis eristab edukaid projekte teistest.