E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Kujutlegem olukorda, kus peame otsustama, kuidas Eestis rakendada ja rahastada IT-tugilahendusi – tehnoloogiaid, mis aitavad erivajadustega inimestel kasutada arvuteid ja digiteenuseid. Kas käsitleda neid lahendusi kui tavalist IT-taristut (nagu kuvarid ja printerid) või hoopis kui isiklikke abivahendeid, mis peaksid kuuluma sotsiaalhoolekande või tervisevaldkonna alla?

Rohkem kui lihtsalt tehnoloogia

Kui räägime ekraanilugejatest, pilvepõhistest tõlkerakendustest või kohandatud sisendseadmetest, siis kuigi need on tehnoloogilised tooted, ei saa neid käsitleda pelgalt töövahenditena. Nende tegelik eesmärk on võimaldada ligipääsu haridusele, tööle ja ühiskondlikule elule inimestele, kes muidu jääksid kõrvale. Seetõttu on sellised lahendused palju lähemal ratastoolile kui klaviatuurile – nad on vahendid võrdsemate võimaluste loomiseks.

Millise valdkonna alla see peaks kuuluma?

Süsteemne lähenemine vajab eri valdkondade koostööd. Tehniline pädevus tuleb loomulikult IT-sektorist ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Kuid kasutajakesksus, vajaduste hindamine ja rahastusmehhanismid sobivad pigem Sotsiaalministeeriumi pädevusse. Seega oleks loogiline, kui juhtrolli võtaks sotsiaalvaldkond, tehes koostööd teiste osapooltega – just nagu abivahendite puhul täna.

Rahastamine – luksus või hädavajadus?

Mitmed IT-tugilahendused (nt spetsiaalne tarkvara, hääljuhtimissüsteemid või silmaliigutustel põhinevad seadmed) maksavad sadu või tuhandeid eurosid. Riik peaks pakkuma nende soetamiseks tuge sarnaselt muudele abivahenditele – kas otsetoetuse, soodustuste või isegi seadmerendi näol. Heaks eeskujuks on näiteks Soome, kus tööandjad ja riik jagavad kohustust, et puuetega inimesed saaksid töökohal vajaliku tehnilise toe.

Kokkuvõteks

IT-tugilahendused ei ole lihtsalt tehnoloogiad, vaid võrdsete võimaluste tööriistad. Seetõttu tuleks nende arendust ja rahastamist käsitleda laiemalt – mitte ainult tehnoloogiapõhiselt, vaid sotsiaalse õigluse ja kaasava ühiskonna vaatenurgast. Õige süsteem toetab mitte ainult inimesi, kes neid vajavad, vaid kogu ühiskonda, muutes selle kaasavamaks, targemaks ja õiglasemaks.