E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Digimaailm toob kaasa nii võimalusi kui ka ohte. Eestis on jälgimiskapitalism ja digiaedik muutumas üha olulisemaks teemaks – andmeid koguvad nii tehnoloogiahiiglased kui ka riik, samal ajal kui digikeskkond muutub suletumaks.

Hetkseis (2025)

Jälgimiskapitalism

Jälgimiskapitalism tähendab andmete kogumist ja kasutamist majanduslikul eesmärgil – sageli ilma kasutajate selge nõusolekuta. Eestis avaldub see mitmel tasandil:

• Sotsiaalmeedia ja tehnoloogiaettevõtted nagu Facebook, Google ja TikTok koguvad kasutajate andmed, et neid personaliseeritud reklaamide kaudu rahaks teha. Kuigi GDPR aitab, jääb andmekasutus sageli läbipaistmatuks.
• E-kaubandus ja digireklaam – paljud Eesti e-poed kasutavad jälgimisküpsiseid ja profiilianalüüsi, et suunata tarbijatele täpselt sihitud reklaame.
• Riigi andmekasutus – Eesti on eesrindlik digiriik, kus e-teenused põhinevad ulatuslikul andmetöötlusel. Kuigi riik on seni hoidnud andmekaitse taset kõrgel, tekivad ka siin küsimused andmete kasutamise läbipaistvuse kohta.

Digiaedik

Digiaedik tähendab olukorda, kus kasutajad on sunnitud jääma teatud platvormide või teenuste ökosüsteemi, kaotades valikuvabaduse. Eesti e-riik toetub suletud autentimissüsteemidele (ID-kaart, Mobiil-ID), suur osa internetikasutusest toimub monopoolsete platvormide kaudu (nt. Facebook, Google või Microsoft), ning kvaliteetne meediasis on järjest rohkem tasuline.

Tulevik?

Kui trend jätkub, võib Eesti digimaailm areneda kahes suunas: kas piirangud ja jälgimine süvenevad või liigutakse avatuma ja privaatsust austava keskkonna poole.

Must variant: jälgimisühiskond

• Riik ja ettevõtted laiendavad andmete kogumist, piirates privaatsust.
• Eesti e-teenused muutuvad veelgi suletumaks, takistades avatud alternatiivide kasutamist.
• Monopolid (Google, Facebook, Microsoft) kontrollivad suuremat osa digielust.

Valge variant: läbipaistvus ja vabadus valida

• Riik kehtestab rangemad andmekaitsemeetmed ja tagab suurema läbipaistvuse.
• Eesti e-riik toetab avatud lahendusi ja alternatiivseid autentimisviise.
• Kasutajad eelistavad privaatsust tagavaid lahendusi (Signal, Mastodon, PeerTube).

Kokkuvõtteks

Eestis on võimalus kujundada tehnoloogiat nii, et see teeniks inimesi, mitte vastupidi. Kas liigume suletud jälgimisühiskonna või avatuma ja privaatsust austava tuleviku suunas, sõltub nii regulatsioonidest kui ka inimeste valikutest.